Natuke veel veinidest. Üldiselt olen ma veinide suhtes suhteliselt kõigetarbija (v.a. igasugused dreamerid ja ülimagusad värgid), eelistades siiski kuivi veine või kui on kvaliteet taga siis ka poolmagusaid. Siiski on välja kujunenud mõned erilised lemmikpiirkonnad. Üks neist on Kalifornia ehk eriti Napa oru veinid. Antud juhul ongi ülal pildil mõned esindajad. Välja arvatud Gallo vein, mis pole küll Napast vaid Sonoma orust. Ülalolevaid veine ühendab see, et kõik on nad umbes sarnases hinnaklassis, jäädes sinna kuhugi 250 krooni piirmaile. Puudu on võibolla sealt pildilt veel näiteks mingi Beringeri esindaja. Üldiselt miks mulle Kalifornia Chardonnayd istuvad on see, et kui nad on kvaliteetselt tehtud ja heades tingimustes hoitud, siis neil on väga omapärane ja meeldiv aroom ja selline kreemjas, võine ja mahe maitse. Ülaolevalt pildilt oleks kiire hindamine selline:
Gallo Family Turning Leaf Chardonnay 2005 - sellel veinil on selline tõrvane ja suitsune aroom. Isegi petroolne. Lõhnas on ka õunu ja mingeid lilli. Maitse on mahlane, suitsune ja õunane. Järelmaitses lööb välja ka tore sidrun ja see kestab päris pikalt. Kui hinnata, siis annaks sajapallisüsteemis 85 punkti.
Irony Chardonnay 2006 - seda ma jõin neist päris ammu, aga mäletamist mööda oli see vein mineraalsema ja troopilisemate puuviljade aroomiga. Lõhnas oli ka kerget vanilli ja jätkuvalt õuna. Maitse oli samuti kreemine ja ja mahe, kus oli samuti tunda õuna. Tsitrust oli rohkem kui eelmisel. Hindeks annaks tublid 92 punkti.
Robert Mondavi Private Selection Chardonnay 2003 - pildil on küll 2005. aasta pudel, aga ma ise olen maitsnud 2003. aasta toodangut. Poes kahjuks on 2003 otsa saanud ja 2005 asendatud. Mondavi on USAs vaieldamatu klassik, kellest ei saa USA veine mainides üle ega ümber. Ka sellele veinile on omased kreemjas ja võine tekstuur ning tsitrused ja troopilised puuviljad. Samas on sellel tugevam vanilli nüanss. Samas maitse on sellel veinil huvitavam ja rohkem balansis kui eelmistel. Tõeline nautimisvein. Hindeks anneks hiilgavad 97 punkti.
Kui aus olla, siis parim USA Chardonnay, mis ma saanud olen, on üks keldris hoitud 2000ndate aastate alguses tehtud Beringer.
Kui veel Chardonnay’dest rääkida, siis loomulikult tuleks seda juua õigetest Chardonnay klaasidest, mis on on suurema avaga kui kõige levinumad veiniklaasid. Chardonnay tahab lihsalt rohkelt õhku. Uksuge mind, vahe õiges klaasis ning vales klaasis oleval veinil on tohutu, nii maitses, kuid eriti veel aroomi poole pealt. Tavaklaas tapab lõhna täielikult.
