KUMU ÖÖ oli tore nagu ta alati on olnud. Rahvast oli küll kõvasti vähem kui varasemalt. Näitus meeldis jällegi rohkem kui eelmine aasta. Eriti Jaan Toomiku tööd. Konsertite poole pealt nägin ainult ühte täismahus ja kahte poolikut. Poolikult nägin Mungolian Jet Set’i ja Shogun Kunitoki’t, mis mõlemad istusid. Aga parim oli ikkagi auditooriumis toimunud The Whale Watching Tour, eesotsas siis Sam Amidon’iga. Viimast olin ma kunagi Schillingu festivalil näinud ning tema esinemisi jälgides olen aru saanud, miks mulle selline americana (või noh kantri sugemetaga) folk väga meelepärane on. Kokkuvõttes oli igati meeldiv õhtu, kui ainult ma poleks nii unesegane olnud. Enne oli umbes nädalajagu uneaega olnud ikkagi väga vähe.
Pildil on Sam Amidon ja teinud on selle Inga Russak, kelle toredaid pilte saab näha järgmisel lehel:
