Eile sai siis kinos käidud vaatmas kauaoodatud Stallone uut staariderohket actionit The Expendables. Film oli just selline nagu ootasin. Täis ohtrat madinat, tulistamist, haavamatuid peategelasi ja eriti julmi pahasid. Seksi samas ei pakutud, kuigi kaks naist (üks siiski natuke rohkem) eetriaega said. 80-ndate actionfilmide stiilis oli ka tegelaste jutt ja repliigid ning eks see filmi sisugi oli kuskilt sealt ajast pärit. Peategelastet rohkem eetriaega said Stallone ja Statham. Teised said tibake vähem. Kõige vähem sai Lundgren, kelle repliigid samas olid kõige humoorikamad. Kui kolme sõnaga rääkida sisust, siis teema oli lühidalt järgmine. Stallone oma palgasõdurite grupiga saab pakkumise minna mingile Lõuna-Ameerika väikesaarele, mida valitseb julm diktaator ning sellele diktaatorile tuleb ots peale teha. Kuna töö on selline, et keegi teine seda teha ei taha, siis võetaksegi ülesanne vastu. Vaiksel tutvumisel (ehk kohal käisid ainult Stallone ja Statham) saarel (noh umbes 50 vaenlast saab ka sel ajal surma) tuleb välja, et tegelik niiditõmbaja on hoopis keegi ameeriklane (keda mängib nagu ikka Eric Roberts), kes kavatseb saarel narkot kasvatada ning ka see diktaator on tegelikult munepidi sellel ameeriklasel pihus. Saarele minnakse tagasi juba täisrelvastuses, et siis korraldada võimas madin ja päästa kurja diktaatori tütar, kes Stallonele esmakohtumisel väga südamesse jäi.
Action oli filmis verine ja lendas nii päid, soolikaid ja veelrohkem kuule ja nuge. Samuti kõik mida võimalik, lasti ka õhku. Ühesõnaga mida sa hing veel ihkad. Samas suurim mõllumees ja tapja polnud mitte Stallone, vaid nugadega sinapeal olev Statham’i tegelane. Film lõppes nii, et vabalt saaks veel järje teha.
Kui hinnata, siis ikka kõrgelt.
9 punkti 10’st annan raudselt.
