Need, kes soovivad juba jõulude peale mõelda, siis minule võiks kinkida midagi taolist. Pole kallis kah (20 dollarit ainult). Tegu on siis kassiga lambakostüümis ning tegemist on pehme kaisukõlariga. Patareisid ei vaja, suudab end ühendatud pleierist ise toita. Tegelt suht mõttetu asi, ilmselt pole ka helikvaliteet kuigi hea. Samas kuradima nunnu on ta sellegipoolest. Müüb Insoundi netipood:
Täna tekkis idee, et maru lahe oleks, kui oleks üks tuba, millel oleks üks sein must tahvel. Saaks ise kriidiga sinna kirjutada ja joonistada ning alati midagi uut teha või kustutada kui vaja. Mul ausalt öeldes hakkasid kohe näpud sügelema selle jutu peale ja erinevate loominguliste ideede rohkus on üllatavalt massiivne kohe. Eriti tore on asja juures see, et varsti saan üht oma tubadest vaikselt kujundama hakata küll. Tahvel sinna kindlasti tuleb, aga mitte vist terve seina ulatuses. Ma juba uurisin, et Vivacolor müüb isegi musta (ja ka rohelist) tahvlivärvi. Selle postituse mõte ongi see, et kui tegemiseks läheb, siis meelest ei läheks.
Taaskord pean rääkima Bowers & Wilkins’i nimelisest firmast. Nüüd on nad hakkama saanud oma esimeste kõrvaklappidega. Kannavad need nime P5. Peale kvaliteetse heli omavad need klapid täielikku iPod’ide ja iPhone’ide ühinduvust. See tähendab, et neil klappidel on juhtme küljes pult, millega saab juhtida iPod’ide toiminguid. Soovijad saavad muidugi iseseisvalt vahetada iPod’i juhtme kvaliteetsema kullatud juhtme vastu, mis helikvaliteedile paremust juurde lisab. Mugavuse eest vastutab kõige kvaliteetsem Uus-Meremaa lammastelt pärit nahk, mis pidavat isegi peale väga pikka kuulamist kõrvadele mugav olema ning klapid on välismüra summutava toimega. Loomulikult näevad asjad taaskord väga stiilsed ja seksikad välja. Müügil veel ei ole, aga kunagi jaanuaris jõuavad. Seega on ka hind küsimärk.
Natuke rohkem infot leiab kodulehelt:
Kiire filmiülevaade 2.
Julie & Julia - kahekordne eluloofilm. Üks tänapäeva USA kontorirotist, kes teeb endale ülesandeks aastaga läbi küpsetada üle 500 retsepti Julia Child’i kokaraamatust ja sellest ka iga päev oma blogis kirjutab. Julia Child on USA’s vist umbes sama kultuslik tegelasene nagu meie maal on Salme Masso. Kes ei tea, siis tema kokaraamatud olid kuldsel heal sirbi ja vasara ajastul kõige populaarsemad raamatud, mis puudatasid toiduvalmistamist. Teine elulugu ongi siis Julia Child’ist, kes suundus peale II maailmasõda Pariisi, kuna tema abikaasa oli diplomaat. Seal avastab ta endal suure huvi prantsuse toidu vastu ja asub end sel alal harima. Juliat mängib imehea rolli teinud Meryl Streep, kes seda nais Keith Floyd’i mängib lausa võrratult. Isegi nii hästi, et filmi jälgimisel tekkis soov, et film oleks ainut temast ja ta ei peaks pidevalt oma aega jagama kontorirotist Julie’ga. Väga hea rolli teeb veel Stanley Tucci Julia abikaasana.
Filmis sisu suurt polnud, pidevalt valmistati süüa, mis mõjus äärmiselt hästi süljenäärmetele. Isegi siis, kui kõht polnud vaatamise ajal sugugi tühi. Seega on tegu tõelise maopiinajaga. Hindaks seda filmi samuti 7 punktiga 10’st. Vaieldamatult oleks hinne tugevam, kui film oleks ainult Juliast.
Kiire filmiülevaade.
(500) Days Of Summer - indiemaiguline, romantiline komöödia, hea muusikaga ja sümpaatsete tegelastega. Hea ja kerge ajaviitefilm, kuigi nagu ikka selliste filmide puhul on seal suht palju depressiivsust. Zooey Deschanel on loomulikult võrratu, kes hakkab mulle iga filmiga ka näitlejana aina rohkem meeldima.
Kui hinnata siis ma annaks 7 punkti 10st.
Mis juhtub, kui inimene juhtub olema suur filmifänn ja tal on tohutult raha? Loomulikult juhtub see, et ta ehitab endale ulmelise kodukino. Näiteks sellise nagu ülalolev Batmani koobas. Teine asi on see, et kas sellel kinoomanikul naine on olemas. Arvatavasti mitte. Samas alloleval lingil on ka teisi huvitavaid kodukinoprojekte olemas ja kinosaali temaatikat arvestades, siis ilmselt mõnelgi on siiski naine ja lapsed olemas. Ma ei mõtle siinkohal loomulikult Star Treki fänne.
Ulmelisi kodukinosaale näeb sealt:
http://www.toxel.com/tech/2009/07/06/12-unusual-and-creative-home-theaters/
Mitte, et ma muidu eriti “mania grandiosa” käes vaevleks, aga see uus 27 tollise ekraaniga iMac on küll selline kaunis riistapuu, mida ma oma lauda kaunistama sooviks. 21,5 tolline võimalus on samuti olemas, aga see ju igati iberik oma suurema venna kõrval. Peale selle saab kaasa ka uhiuue Magic Mouse’i nimelise hiire, mis põhimõtteliselt on hiir, kellele meeldib, kui üle terve tema selja näppudega mudida. Nimelt on see puutetundlik ja töötab umbes samamoodi nagu iPhone’i ekraan või uuemata Mac’i läpparite puuteplaadid. Peale suure ekraani on sellel imesuur vaatenurk, tervad värvid, võimas protsessor (neljatuumaline), tohutu kiire graafikakaart, põhjatu kõvaketas, kuni 16GBni laiendatav mäluauk, seinale kinnitamise võimalus, mälukaardi auk ning palju läiget ja mõõtmatul hulgal seksapiilsust. Senini tuttav tilulilu on nagunii seal olemas. Ainult mida ei ole on HDMI auk ja BluRay plaatide mittetundmine. Millest on muidugi kahju, kuna nii suurelt 16:9 suhtega LED valgustusega ekraanilt oleks lausa lust filme vaadata. Mul telekas on vist isegi väiksem praegu. Hind USA’s suuremal ja neljatuumase prosega iMac’il 1999 dollarit. Teised mudelid on alates 1199 taalast.
Jonathan Ive on hakkama saanud järjekordse disainipärliga, millega ta ennast aina sügavamale tootedisaini geeniuste nimistusse kirjutab.
Tore, kui tekib juurde naljakaid netilehti, mida igapäevaselt jälgida. Kui senine lemmik on olnud raudselt LOLcatsid, siis nüüd on selle kõrvale väga tugevalt end pressinud People Of Walmart. See leht keskendub, siis kurikuulsa Wal-Mart’i kauplusekettide klientuurile ja nende sõiduvahenditele. Kui Wal-Mart’i omanikud on ühed maailma rikkamad inimesed, siis külastajad on vaieldamatult kõige andekama stiilitajuga kodanikud. Ülalolev pilt on kõigest üks pisike näide sellest, mida sealt leida võib. Mõni paneb ikka kuni pisarateni naerma seal.
Kogu lõbu asub alljärgneval lingil:
Kui Eestis on talendisaade nii-öelda laulmislainel ning isegi Inglismaa selleaastane X-Factor on see aasta muusikalainel. Siis Ukrainas on lood sootuks teised. Tulemus on pikk, ilus ja äärmiselt geniaalne ja andekas. Selleks on vaja ühte väga kena ja andekat brünetti, ühte alt valgustatud klaasi ning liiva. Taustaks loomulikult ka sobilikku muusikat. Tulemuseks on vist üks selle aastaseid kõige andekamaid asju, mida ma üldse näinud olen. Ilmselt see on ainuke liivaanimatsioon samuti, mida ma näinud olen. Kuna esmatutvus oli nii kõva, siis ilmselt hilisem selle kunstiliigiga tutvumine võib valmistada kohutavat pettumust. Kõigele lisaks armusin takkaotsa veel täitsa ära, sellesse kaunisse kunstnikusse. Õnneks tean vähemalt ta nime ja selleks on Kseniya Simonova. Ta on 24 aastane ja liivaanimatsiooniga oli ta enne selle video valmimist tegelenud umbes aasta, mis sai alguse loomulikult rannast. Seda ilmselt ei pea enam mainimagi, et Ukraina talendisaate ta võitis ja finaali jälgis üle 13 miljoni inimese (Ukrainas elab üle 46 miljoni kodaniku ehk teisisõnu jägis saadet natuke alla 30% kodanikest).
Maailma ilusaim iPod’i kõlarikolakas on saanud väärika järglase. Kui originaal kandis nime Zeppelin, siis uus võsuke kannab nime Zeppelin Mini. Tegemist on kõlaritootja B&W (Bowers & Wilkins) uue tootega, mis oma eelkäijast on väiksem ja odavam. Loomulikult stiilne pealekauba. Samas kui nüüd väga aus olla, siis suur Zeppelin on ikkagi ilusam.
Mõlemat mudelit saab põhjalikumal uurida allolevalt lingilt:
